Standard

Et mitte kaduda

ma püüan leida vastseid teid.

Su hingamine päästab mind.

Neid avastamatuid aiaradu

kõnnime, kui kunbaski hing.

Sa oled enamasti enamasti.

Mu tunded kanduvad vastu tuult.

 

See mõtlematu mäng, mille reeglid hõljuvad õhus.

Sa tahad midagi ilusti ütelda, kuid ilust ei saa asja.

Asjast ilu. Ma panen käe su näole nagu maski,

oled Teine nüüd ja su maastikumõtteid varjutab

viisnurkkäsi, osutated elamatutele aastatele.

Advertisements

Manchester

Standard

Manchester: Stone Roses and The Smiths, jalgpall ja gaypoets, tänavad mis kõnnivad omasoodu, pool miljonit imeilusat elanikku, pargid, kus lamades sa kuuled iseenda vaikust, pubid, mis on täis vanainimesi,pubid, kus võib saada klaasi näkku, miljon takeawayd ja chipshopi, legaalsed uimastid ja tööpuudus. Siin ma nüüd elan toas vaatega pakistani naise kööki, pargi ääres, kus rohi on alati roheline, 24 tundi avatud “kodupoe” lähedal, mis püüab mind kuidagi kontrollida ja oma mustasilmse kallima kõrval. 

Kell on juba kel on juba olemas see aeg,

mis omab tähtsust ainult maagilises realismis,

kurbus on kui ukseta ruum,

kuid sa saad välja lennata

või kaevata auku ja siis roomata.

Istudes ja tehes mittemidagi,

justkui ainult olla,

et mitte tahta surra.

 AXKTMJHS

ilm mu silm

Standard

suvi paistab su selja tagant
klaviatuur on kuum kui mu süda
osad sõnad on kuidagi tähtsamad
ja inimesed ei armastagi mind avastan
selle kuumusega silmavärv on laiali üle rohumaade
seesama roheline su paljad jalad
astuvad üle. sildade ja järvede
arhitektoonika, see mis mu ümber
on kõik mida mõtlen… kuigi muld on nutune
tumedast ööst ning meie valust.