Standard

Et mitte kaduda

ma püüan leida vastseid teid.

Su hingamine päästab mind.

Neid avastamatuid aiaradu

kõnnime, kui kunbaski hing.

Sa oled enamasti enamasti.

Mu tunded kanduvad vastu tuult.

 

See mõtlematu mäng, mille reeglid hõljuvad õhus.

Sa tahad midagi ilusti ütelda, kuid ilust ei saa asja.

Asjast ilu. Ma panen käe su näole nagu maski,

oled Teine nüüd ja su maastikumõtteid varjutab

viisnurkkäsi, osutated elamatutele aastatele.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s